Arvamusfestival

Põhiõigused ja -vabadused on inimeseks olemise põhisisu

Inimõiguste ajalugu on ühteaegu lühike ja pikk. Väikeste vaidluste kiuste tunnistavad enamik asjatundjaid esimeseks inimõiguste kaitse ürikuks 1215. aastast pärineva Magna Charta1. Prantsuse revolutsiooni verises varjus 18. sajandi lõpul sündis loosung – „vabadus, võrdsus, vendlus“, mida peetakse inimõiguste kaasaegse käsitluse…

Loe edasi

Andmed parandavad kindlustunnet

Tihti on tunne, et me elame revolutsioonilistel hetkedel ja kohe-kohe muutub maailm pöördumatult. Mõnikord tunduvad muutused hirmsad ja tekitavad ärevust, teinekord on nad meeldivad ja meelierutavad. Samas, kui me vaatame ajas tagasi, siis ajaloos ei ole tegelikult palju järske murrangulisi…

Loe edasi

Aktiivne kodanik – sõnadest tegudeni ja tagasi

Usun, et te kõik olete enda ümber märganud “aktiivseid kodanikke” ja täheldanud, et sel sõnapaaril on sageli juures ka irooniast kantud tähendusvarjund. Kes meist ei teaks agarat teisitimõtlejat korteriühistust või lastevanemate koosolekult? Rääkimata entusiastlikust, kuid vastuvaidlemisele allergilisest organisaatoritüübist. Omaette tegelane…

Loe edasi

Kolm kevadist müüti ja mida nendega peale hakata

Lõppenud kevad oli kahtlemata eriline. Mõne nädalaga saime kõik ekspertideks. Olime viroloogid, matemaatiliste mudelite spetsialistid ning piirangumeetmete eksperdid. Terminid nagu exponential growth, COVID-19 pandemic ja global lockdown ei ole enam kellelegi võõrad. Infokorratus ei ole kaugeltki uus ja viirusepuhanguga kaasnenud…

Loe edasi

Tänasest saab lunastada Arvamusfestivali priipääsmeid!

Tõsilugu – Arvamusfestivalini on aega täpselt üks kuu (juba?! Kuhu see aeg küll lendab?) ja tänasest on sul võimalik kindlustada koht Arvamusfestivali külastajate hulgas. Seda saad teha, kui lähed https://2020.arvamusfestival.ee/pilet/ . Üritus on kõigile jätkuvalt tasuta, ent arutelukultuuri saad toetada…

Loe edasi

Tehnoloogia, kas aitad põlvkondade vahel silda luua?

Eesti rahvastik on vananev ja vähenev. See on fakt, mille kõrval tuleb meil enam tähelepanu pöörata arutelule ja reaalsetele tegevustele, kuidas saaksime tehnoloogia abil erinevate põlvkondade vahel silda luua, et vähendada ühiskonnas üheks valuspunktiks kujunenud digitaalset lõhet. Kuigi digitaalsed lahendused…

Loe edasi

Eesti aastal 2035: prognoosid, soovid ja tegelikkus

Kas tulevikku on võimalik ennustada? Jah, kui prognoosid on teadmistepõhised ning samal ajal säilib paindlikkus kavandatu üle vaadata, kui tegelik elu kulgeb plaanitust erinevalt või pakub ootamatusi. Seetõttu algatas Vabariigi Valitsus 2018. aasta kevadel riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ protsessi,…

Loe edasi