Usun, et te kõik olete enda ümber märganud “aktiivseid kodanikke” ja täheldanud, et sel sõnapaaril on sageli juures ka irooniast kantud tähendusvarjund. Kes meist ei teaks agarat teisitimõtlejat korteriühistust või lastevanemate koosolekult? Rääkimata entusiastlikust, kuid vastuvaidlemisele allergilisest organisaatoritüübist. Omaette tegelane on ka Facebooki-aktivist, kelle tegevust iseloomustab 24/7 kommenteerimisvalmidus. Need on “tüütud aktivistid”.
Norra, Islandi ja Liechtensteini ehk Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm, millel nimeks Aktiivsete Kodanike Fond, toetab – ilma igasuguse iroonianoodita – positiivse programmiga aktiviste. Eelpool loetletud karakterite kõrval on hulk aktiivseid kodanikke ja vabaühendusi, kes meie igapäevaelu paremaks muutes mõjutavad. Mitte vastu-, vaid poolttöötajad. Neid iseloomustab oma tegevuse läbimõeldus, väärtuspõhisus ning soov kaasata erinevaid ühiskonnagruppe. Sageli võetakse nende tegevust nii iseenesestmõistetavana, et märgatakse alles selle kadumist. Igaühe looduskaitse ja keskkonnahoid; kiusamisvaba koolikeskkond; erivajadusega inimeste, noorte ja eakate vaimne ja füüsiline heaolu; vähemuste õigused ja sooline võrdõiguslikkus on muuhulgas näited, mis üheskoos mõjutavad väga paljude inimeste elusid. Ühiskond saaks nende vabaühenduste tegevuseta küll arvatavasti hakkama, kui võtta sihiks absoluutne miinimum. Aga kui tervemõistuslik see oleks?
Aktiivsete Kodanike Fondi üks stipendiaate on ka Arvamusfestival, mille kestlikkusele ja arengule fond hoogu annab. Tuues kokku erinevad inimesed ja vaatepunktid, loob Arvamusfestival ühise ruumi, milles erineva tausta, eesmärkide ja väärtushinnangutega inimesed saavad otsida ühisosa. “Aga mis sellest muutub?” huvitab skeptikuid (kes enamasti ise kohale ei tule). “Need on ju samad näod, sealt torust ju midagi uut ei tule?”, on teine küsimus – aga mitte argument – , mida sageli esitatakse. See aga eeldaks justkui, et me keegi pole muutumises või arengus, tammudes oma arvamustes ja arusaamades igavesti ühel kohal. Kas keegi päriselt tunneb ka mõnd sellist inimest, kes ühtlasi Arvamusfestivali väisab?
Nii Aktiivsete Kodanike Fond kui Arvamusfestival usuvad, et igas aastaringis korra kokku tulla ja erinevatel teemadel arutleda on vajalik. Sageli on teemad suures plaanis korduvad, kuid tegelikkus nende ümber teiseneb pidevalt, pakkudes uusi vaatenurki ja eesmärke. Üks selge väärtus on ka võimalus tulla kokku silmast silma, oma nimede ja nägudega. See on tänuväärne vaheldus veebikeskkondadele, kus lähevad kaduma nii intonatsioon kui kehakeel, vahetu inimkogemus. Erinevaid kaasavaid osalusformaate soodustav Arvamusfestival oleks kuskil veebiplatvormil toimudes tunduvalt värvivaesem.
Arvamusfestival ongi omamoodi kui osaluslabor ja 2019-2021 aastal on Aktiivsete Kodanike Fondi raames eriliselt hea meel toetada Demokraatiatrenne, mis toimuvad tänavu mõlemal päeval. Tegu on lihtsate, 30-minutiliste harjutustega erinevatele “lihasgruppidele”, kus saab seekord reedel energiliste demokraatiatreenerite juhendamisel pingutada eriarvamuse ja laupäeval oma arvamuse muskleid. Aktiivne ja omajagu lõbuski formaat pakub palju äratundmisvõimalusi tavaelust. Olles riigivalitsemise kord, on demokraatia tavaelus ka lihtsalt hädavajalik sotsiaalne oskus.
Aktiivsete Kodanike Fondi stipendiaate leiab ka tänavuse, tervislikel kaalutlustel küll kõvasti vähendatud mahuga Arvamusfestivali teemaaladelt. Keeruline on kokku lugedagi, kui palju fondi toetatud vabaühenduste esindajaid tänavu arutelusid juhivad, korraldavad või osalevad. Eraldi tooks välja võrdse kohtlemise teemaala kui paiga, mille kõik arutelud resoneerivad Aktiivsete Kodanike Fondi prioriteetidega: siin saavad kokku näiteks inimõigused, ligipääsetavus, perepoliitika, noored oma probleemide ja soovidega. Lisaks korraldab Võrdse kohtlamise alal mitu arutelu ka Aktiivsete Kodanike Fondi toetatud Inimõiguste Keskus. Nende aruteludes räägitakse muuhulgas ka sellest, kes kaitseks inimõiguste kaitsjaid sagenenud rünnakute eest ning Eesti rahvusvahelistest kohustustest inimõiguste kaitsel.
Sõnad aitavad meil oma tegusid mõtestada, teod aitavad sõnadel materialiseeruda. Arutelukultuuri ededamine on protsess, nagu on seda ka erinevate algatuste elluviimine ja arendamine. Enamasti tulebki tulla ringiga tagasi, peegeldada ja hinnata tehtut ning mõelda uutele eesmärkidele. Arvamusfestival ja siinses sundimatus (osalus)õhkkonnas sündivad arutelud loovad soodsa õhkkonna, et headest ideedest saaks head teod.
Ideaalmaailmas võiks “aktiivse” kodaniku eest üldse ära kaotada. Olla kodanik – see tähendakski ühiskonnaelus kaasarääkimise valmidust, julgust ning ühtlasi tahet muutusi ka ellu viia.
Kui sul on idee, mis ootab teoks tegemist, siis külasta Aktiivsete Kodanike Fondi kodulehte www.acf.ee Sealt leiad kogu tausta- ja lisainfo erinevate taotlusvoorude ning tähtaegade kohta. 2019–2023 on Eesti kodanikuühendustel võimalik avalike projektikonkursside ja muude meetmete kaudu taotleda toetusi kokku 3,3 miljoni euro ulatuses. Aktiivsete Kodanike Fondi toetusi Eestis vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Mari Roonemaa,
Avatud Eesti Fond