Arutelu eesmärgistamine

Aastatepikkusele kogemusele tuginedes on meie erilise tähelepanu all küsimus, milliseid tulemusi ja lisandväärtust loob arutelu? Mis on sinu arutelu eesmärk? Mida selgema sihiga asume ühiselt festivali arutelusid disainima ja korraldama, seda väärtuslikum on ka tulemus. Nii sulle teema omanikuna ja arutelu korraldajana, isiklikult ja kogu organisatsioonile, nii kutsutud ekspertidele kui arutelus osalejatele, nii teemale ja probleemile kui ka lõpuks Arvamusfestivalile.

Kui oled ka kunagi mõelnud, et aitab niisama rääkimisest, hakkame tegutsema või oled tüdinenud erinevatest aruteludest, sest edasi ei juhtu midagi, siis meil on sulle lahendus (tore, aga ka pingutust nõudev). Arutelukorraldajana Arvamusfestivalil on sinu käes kõik võimalused pakkuda teistsugust kogemust aruteludest ja vestlustest. Edasiviiv arutelu algab selge eesmärgi seadmisest. Arvamusfestival tahab aidata sul läbi mõelda, millist tulemust soovid oma arutelust Arvamusfestivalil.

Arutelu eesmärk

Enamus arutelusid Arvamusfestivalil on mingil moel seotud suuremate poliitikavaldkondadega. Ka oleme mõistnud, et ootused tulemustele on tihti seotud muutuste ja edasiminekutega mõnes avalikkusele olulisel teemal. Nii võtsime aluseks klassikalise poliitikate kujundamise tsükli ja selle etapid. See on raamistikuna abiks arutelu eesmärgi sõnastamisel ja ka edasistes ettevalmistustes.

  • Kuna arutelu on ajaliselt ja ruumiliselt piiratud, lihtsustab edasisi ettevalmistusi see, kui valid välja ühe fookuse ning eesmärgi.
  • “Arutelu korraldamine” ei ole kindlasti see eesmärk, mida me silmas peame 😉

Fookus on probleemidel

Eesmärk on mõne valdkonna uurimine süvitsi / kitsaskohtade ja võimaluste avastamine / probleemide kaardistamine / juurprobleemi sõnastamine. See on sinu arutelu eesmärk, kui sulle sobib, et arutelu tulemus on selgem probleemi olemustik, mitte sõnastatud eesmärgid või konkreetsed lahendused.

Kui mõni neist konkreetsematest eesmärkidest sind kõnetab, siis see võiks olla sinu arutelu põhisiht:

  • soovime hinnangut olukorrale;
  • soovime tõsta/parandada teadlikkust;
  • soovime saavutada huvirühmade seas probleemi paremat mõistmist;
  • saada abi ja nõu huvirühmadelt, et ette valmistada parem poliitika/seadus;
  • saada abi ja nõu seotud osapooltelt, sihtrühmadelt, et omapoolseid tegevusi ja plaane paremini ette valmistada;
  • vältida probleeme hilisemas staadiumis (kas me paneme oma ressursid üldse lahendatava/leevendatava probleemi alla või on põhjused mujal);
  • saavutada huvirühmade või laiemalt ühiskonna nõustumine seaduse või otsusega*, saavutada lõppotsuse laiem aktsepteerimine;
  • panna alus pikaajalisele huvirühmadega suhtlemisele – soovitav on seda alustada juba hetkeolukorra hindamise etapis, et koos edasi liikuda;
  • saada detailseid, hästi läbitöötatud kommentaare ekspertidelt – valdkondlikud eksperdid aitavad kaardistada probleemide omavahelisi seoseid ja jõuda jälile juurprobleemidele, millele on mõtet keskenduda soovitud muutuste loomiseks.

Põhiküsimus on MIKS?
Oht – tihti on oma valdkonnas pikalt töötanud inimesed mõnes konkreetse lahendusega harjunud, kuid maailm ja inimesed ümberringi muutuvad, probleemide alged ja omavahelised seosed muutuvad üha komplekssemaks. Nii ei pruugi ka varasemad lahendused enam töötada. Seetõttu on vajalik probleemistik süvendatult ette võtta.

Fookus on eesmärkidel

Arutelu eesmärk on sihi seadmine/valimine, fookuse seadmine, prioriteetide sõnastamine. See eesmärk eeldab, et valdkonna probleemid on kaardistatud ja juurprobleemid sõnastatud. Probleemide sõnastamine ja eesmärkide seadmine on väga tihedalt seotud. Et mõlemat teha, aga süvitsi ja täpsema, kindlama tulemusega, tasub neid ette võtta ka eraldiseisvalt.

See on sinu arutelu eesmärk, kui sulle sobib, et arutelu tulemus on ühiselt sõnastatud sihid või valitud fookus, mitte konkreetsed lahendused.

Kui mõni neist konkreetsematest eesmärkidest sind kõnetab, siis see võiks olla sinu arutelu põhisiht:

  • sihiseadmine, valikud ja otsused, kuhu tahame jõuda;
  • parema ressursside kasutamise strateegia koostamine;
  • saavutada huvirühmade või laiemalt ühiskonna nõustumine seatud eesmärkidega, otsusega;
  • saada kinnitust, et valitud fookused on õiged ja avalikkus neid ka mõistab;
  • ühisosa leidmine ja loomine, et liikuda edasi lahenduste suunas;
  • mobiliseerida huvitatud osapooled, leida potentsiaalsed koostööpartnerid, kellega ühise eesmärgi nimel edasi tööd tehakse.

Kasutada võib erinevaid lähenemisi – alustada unistamisest, millises tulevikus ja millises Eestis me end ette kujutada soovime? Alternatiivina võib anda aruteludeks ette läbianalüüsitud probleemid koos tõenditega ja seada ühiselt nende lahendamiseks eesmärke: mitte lahendusi välja töötada, vaid arutada ja seada sihid, millise muutuseni soovime jõuda, millise muutuseni on võimalik jõuda mingis ajaraamis. Aruteluga võib kaardistada ka näiteks seotud osapooled või sihtrühmad, et eesmärgistust täpsustada.

Fookus on teadmise kogumisel

Tähelepanu all on info ja kogemuste kogumine, uuringute tegemine (uus parem teadmine, et eesmärgi saavutamise suunal välja töötada toimivaid lahendusi). Selle eelduseks on, et juba eksisteerib teadmine probleemist ja seatud on ka sihid tulevikuks. Samas on jõutud arusaamiseni, et lahenduste väljatöötamiseks on mingi osa teadmisest puudu.

See on sinu arutelu/aktsiooni eesmärk Arvamusfestivalil, kui sulle sobib, et saad Arvamusfestivali külastajatelt või arutelus osalejatelt struktureeritud infot nende hoiakute, teadmiste, omaduste kohta.

Kaalu seda eesmärki, kui sind kõnetavad need vajadused:

  • vältida probleeme hilisemas staadiumis (selleks on soovitatav hüpoteese testida või koguda paremat teadmist teemast, sihtrühmast, asjaoludest);
  • saavutada huvirühmade või laiemalt ühiskonna nõustumine seaduse või otsusega;
  • saada suurel hulgal, aga suhteliselt pinnapealset tagasidet ja/või paremat tunnetust auditooriumi suhtumisest, ootustest.

Fookus on lahenduste väljatöötamisel

Arutelu eesmärk on lahenduste väljatöötamine ja variantide sõelumine.

Kui miski allolevast loetelust samuti sind kõnetab, siis lahenduste väljatöötamine võiks olla su arutelu põhisiht:

  • panna alus pikaajalisele huvirühmadega suhtlemisele;
  • mobiliseerida huvitatud ja seotud osapooli, nt koguda oma algatusele toetajaid, koalitsioonipartnereid.

Mõtle läbi, millised on põhimõttelised valikud, mida ette võtta? Milline on tõhus sekkumisloogika?

Fookus on lahenduste testimisel

Arutelu eesmärk on olemasoleva lahenduse tugevuste-nõrkuste testimine. See eeldab teadmisi juba olemasolevatest lahendustest. Ideaalis on arutelu korraldajal juba välja töötatud ka omapoolsed konkreetsed ettepanekud. Arvamusfestival toob kokku keskmisest informeeritumad, kõrgelt haritud, aktiivsemad ja huvitatumad inimesed üle Eesti – kasuta seda võimalust!

Kui mõni neist konkreetsematest eesmärkidest sind kõnetab, siis see võiks olla sinu arutelu põhisiht:

  • saada kinnitust, kas väljapakutud ettepanekud liiguvad õiges suunas;
  • saada tunnetust tekkivatest küsimustest, kahtlustest, hirmudest, takistustest, aga ka toetuse määrast;
  • saada spetsiifilist tagasisidet lahenduste/sekkumisloogika paremaks disainimiseks;
  • koostada parem ressursside kasutamise strateegia – milliste ressurssidega tuleb arvestada alternatiivsete lahenduste puhul.

Fookus hindamisel ja analüüsil

Arutelus toimub analüüs, tagasivaade, järelduste tegemine, õppetundide esitlemine. Arutelu eesmärk on sel juhul analüüsida senist tegevuskava, kasutatud sekkumisloogikat, anda hinnanguid ja sõnastada õppetunde, et liikuda edasi parema mõistmisega probleemistikust või selgema plaaniga, millised on uued eesmärgid, alternatiivsed lahendused ja otsustusvajadused.

Selline arutelu võiks anda vastuseid küsimustele: kuhu jõudsime? Kas ja millist mõju avaldas senine tegevus? Mida senisest õpime? Milliste vajaduste kohta teame nüüd rohkem/paremini ja mida edasi teeme?

Lõpetuseks: kui Su eesmärk on teadlikkuse parandamine

Kui arutelu ainus eesmärk on teadlikkuse paranemine, siis soovitame mõelda edasi, millist tulemust sa arutelust soovid, vajad?

Palun arvesta, et informeerimine ei pruugi olla Arvamusfestivali raames tulemuseni viiv arutelu eesmärk, lahendus või formaat. Informeerimine on ühepoolne tegevus, infot ja teadmisi jagavad eksperdid üksikutele kuulajatele või meediakanalid suurtele massidele korraga. Seejuures ei ole kindlust, kas info jõudis kohale, kas sõnumid võeti vastu sellisena, nagu saatja soovis.

Mida teha, kui arutelu korraldamine oli kantud soovist informeerida, suurendada teadlikkust? Soovitame keskenduda sel juhul näiteks küsimusele, MILLEST tuleneb vähene teadlikkus?

  1. Ma ei tea! Väga aus ja edasiviiv on tunnistamine, et me tegelikult ei teagi piisavalt hästi, miks teadlikkus madal on. Siis sea fookus probleemi paremale mõistmisele.
  2. Tähelepanu. Mõni teema ei pruugi olla üldse sihtgrupi poolt teadvustatud ning selle liikmed ei tee teadlikke valikuid, kas sinu edastatavat infot võtta vastu või mitte. Seega sobib sellises olukorras suurepäraselt eesmärgiks: kuidas tõmmata oma teemale oluliste sihtgruppide tähelepanu, kuidas kõnetada, kuidas luua huvi? Seega fookus on lahenduste väljatöötamisel või testimisel.
  3. Inimesel võivad enda arvates olla piisavad teadmised, oskused, kogemused ja ta ei vaja uut teadmist. Sellisel juhul on mõjusam mängida nende müütide murdmisega või valeinfoga, mis inimestel on. Seejuures tuleb arvestada inimeste emotsioone, mis võivad kaasneda halva avastusega, et nad ei ole tegelikult teadnud. Väga tõenäoline, et ühe Arvamusfestivali arutelu või aktsiooniga ei jõuagi suuremaid muutusi tekitada. Arutelu sihiks võib aga seada uue info andmise ja pidada kordaminekuks seda, kui teil õnnestus inimestes tekitada kahtlus oma senistes uskumustes või teadmistes ning suunata neid õigete või kasulike vastusteni oma tulevikus tekkivatele küsimustele.
  4. Midagi muud…?