Paide on Arvamusfestivalile koduks olnud tema sünnist saati. Milline peab olema linn, et seal võiks korraldada suve üht ägedaimat üritust? Kuidas on festival mõjutanud vaikset ja rahulikku paigakest Eestimaa südames? Sellest ja muustki põnevast vestlesin Paide linnapea Siret Pihelgasega.
Millised on Paide plussid festivalipaigana?
Esiteks muidugi see, et asume Kesk-Eestis ja igalt poolt on ühtemoodi hea meie juurde tulla. Lisaks on kindlasti suureks plussiks, et linn on väike ja kompaktne. Esialgu toimus festival vaid Vallimäel, mis mahutab palju. Tänaseks oleme laienenud ka kesklinna, kuid seegi asub Vallimäest vaid mõne sammu kaugusel. Erinevad teemaalad, ööbimiskohad, võimalus lihtsalt linnas ringi uudistada – kõik on käe-jala juures.
Paidel on juba mitu aastat kogemust. Mida peaks linnanana kindlasti meeles pidama, et korraldada nii suurt üritust?
Tähtsaim on kindlasti kogukond ja see, et omavaheline koostöö sujuks. Siis võiks ka Arvamusfestivali korraldada igal pool. Nii mastaapse ettevõtmise puhul on inimesed kõige alus. Seetõttu ongi väga tore, kui leidub palju vabatahtlikke, kes kõigest hingest püüavad ja on valmis ka muu elu ja töö kõrvalt endast 100% andma, et festival õnnestuks. Väga paljud Arvamusfestivali vabatahtlikud on pärit siitsamast kohapealt ning kui üks festival lõpeb, istutakse kohe kokku ja hakatakse mõtlema, mida järgmisel aastal teha.
Mida festival teie linnale annab ja kuidas seda arendab?
See, et festival siin Paides toimub, on linnale tõsine kingitus, ilma naljata.
Kui muidu võib-olla inimene Paide linna ei sattunud või ei olnud tal põhjust tulla, siis tänu Arvamusfestivalile on väga paljud inimesed Paide enda jaoks avastanud. Hea on näha, kuidas noored pered uudistavad nende paari päeva jooksul meie vanalinna unarusse jäetud maju ning ütlevad, et just siin ongi see õige hingamine ja koht, kuhu nad tahaksid oma kodu rajada.
Pluss muidugi see, et kohalikud ettevõtted – just söögikohad ja poed – teenivad sel ajal rohkem kui võib-olla terve aasta lõikes kokku.
Festivalilt saab alguse ka väga palju häid ideid, millest mitmed just Paides ja kogu Järvamaal realiseeruvad. Näiteks eelmisel aastal sündis mõte luua Paide oma linnateater. Praeguseks hetkeks oleme juba leidnud noored inimesed lavakunstikoolist, kes mõtlevad, kuidas alustada, missugune see linnateater peaks olema, mida kogukond sellest võidab, kuidas see noori kasvatab ja nii edasi. Ühesõnaga, eelmisel aastal sai käima lükatud väga suur projekt. Paide linnateater sünnib juba 2017. aastal ning alustab tööd 2018.
Kas on ette tulnud ka kitsaskohti või üllatusi, millega pole osanud arvestada?
Pisiasju ikka tuleb ette, see on paratamatu. Olgu küsimus siis elektrivõimsuses, internetiühenduses, prügiveos või milles iganes. Aga kõik on lahendatav. Suuri apsakaid juhtunud ei ole ning iga aastaga oleme jälle targemad.
Mida sel aastal kindlasti teisiti teete kui eelmisel?
Näiteks tean, et eelmisel aastal ei õnnestunud väga liikumispuudega inimeste ligipääs Vallimäele, aga sel aastal on see kindlasti paremini korraldatud.
Mida ütlete teistele linnadele, motiveerimaks neidki nii julgeid samme ette võtma ja suuri asju korraldama?
Mõelda tuleb suurelt. Ei tohi karta utoopilisi ideid, vaid tuleb nendega kaasa minna ja anda inimestele võimalus tegutseda. See tasub end sajakordselt ära!
Miks soovitate teie sel suvel Arvamusfestivalile tulla?
See on keeruline küsimus, sest ise olen igal aastal käinud ja ei oskaks mõeldagi, et ei läheks. Raske on midagi konkreetset välja tuua, sest usun, et seal on kõigile midagi.
Festival on tohutu kiirusega edasi arenenud ja on isegi heas mõttes hirmuäratav mõelda, et kuhu edasi. Arutelulavasid on nii suur valik, et iialgi ei saa tekkida olukorda, et pole midagi huvipakkuvat kuulata.
Vabas õhkkonnas olulistel teemadel arutlemine annab endalegi uusi mõtteid ja paneb ehk mõnelegi asjale teistpidi vaatama. Kui kogu aeg ei viitsigi kaasa mõelda, võib lihtsalt oma mõtteid mõlgutada või koos mõnusalt vaba aega veeta.
Positiivsest emotsioonist, mille sealt saab, jätkub tükiks ajaks, ja kui see otsa saab, hakkad järgmist korda ootama!
Intervjueeris Maarja-Liis Mölder