Kõigi meie südametes on väike unistus sellest, milline Eesti tulevikus, aastakümnete pärast olla võiks. Arvamusfestival kutsub inimesi oma unistusi teistega jagama, koondades nõnda visioonid tuleviku Eesti looks. Seitse eesti inimest on juba koos meie riigi tulevikust unistanud.
Unistame, et 25 aasta pärast on Eesti turvaline ja kindlustunnet pakkuv, kõigi jaoks. Iga inimene tunneb, et ta saab ühiskonda, riiki ja inimesi mingil moel mõjutada, temast sõltub midagi. Me usaldame kõiki otsustuskogusid ning otsustusõigus on kogukondade tasemel. Loodetavasti on Euroopa Liidu otsustusõigus Eesti asjades väiksem. Julgeme loota, et ehk 25 aasta pärast on Venemaa rahunenud ja ka mujal „tülitsetakse“ vähem.
Meie vaimne tervis on korras ja inimene on sõber iseendaga. Eestis räägitakse ilusat eesti keelt ja osatakse end selles väljendada. Me oleme suurepärased kuulmises ja kuulamises. Kinnisvara ei vangista inimesi, vaid võimaldab mobiilsust ja mugavamat elu. Meil kõigil on võimalus teha seda (nii tööalaselt kui muidu), milles ennast kõige paremini teostada saame.
25 aasta pärast kogub populaarsust poollinnaline eluviis, mis seob noori rohkem Eestiga. Noortel on juba kooliajal võimalik tööd „nuusutada“. Nad tunnevad end osalistena ja saavad proovida erinevaid rolle.
Põlised väärtused on taasavastatud – inimene pole tarbimisühik, inimene saab ise koos perekonna või kogukonnaga asjade üle otsustada, maaelu on jõuline ja tavaline, haridus annab ressursid uute tehnoloogiate näol, igas valdkonnas toimub ühtlane areng, iga inimene on väärtuslik.
Aastal 2040 on ühiskond igas mõttes üksteisest hoolivam. Näiteks ei ole lihtne mööda ühiskonna “püramiidi” külgi alla kukkuda ja sinna jäädagi. “Püramiidi” all otsas on tunduvalt vähem inimesi. Meil on ühtne, mitte kahest osast koosnev ühiskond. Eestis elavad eestlased ja mitte-eestlased sulanduvad üheks. Oleme õppinud inimesi integreerima. Kui keegi tuleb siia elama ükskõik, kust mujalt riigist, muutuvad nad siiski ühiskonna osaks, sest eraldi omaette elavad grupid, nagu see on mitmes kohas mujal maailmas, on ohu ja probleemide allikas.
Linnad on hea arhitektuuriga ja arenenud keskkonnaga. Linnades on mugav ja mõnus elada ning need toetavad elanike arengut.
Inimesed tulevad Eestisse tagasi. Siinne heaolu on tõusnud. Oleme kõigile ja kõigile avatud.
Soovime, et tuleviku Eestis poleks majanduskasv ja kasum peamised. Sotsiaalset, kultuurilist ja keskkonnakapitali tuleb juurde ning nad on harmoonilises tasakaalus.
Meie töönädal on lühem – aega jääb ka elamiseks!
Kõik vanusegrupid on väärtustatud, valitseb põlvkondadedvaheline sidusus.
Otsuseid langetakse teadmiste põhjal – spetsialistid on kaasatud ja kuulatud.
Elame mõtte järgi, et väike on ilus – Eesti kasutab ära oma väiksusest tulevaid eeliseid ja ei võrdle ennast pidevalt suurte riikidega.
Üheskoos arutlesid ja unistasid Paula Koppel, Tiina Nuum, Aare Kasemets, Alo Kirsimaa, Aivar Koitla, Aleksander Valdmann ja Piret Lõuk.
Eesti tulevikuloo arutelu leiab aset 14. augustil kell 19.30 Arvamusfestivali Orualal.
Tulevikuloo juhendiga saab tutvuda SIIN.