Uus inimarengu aruanne “Linnastunud ühiskonna ruumiline areng” mõtestab erinevate vaatenurkade alt Eesti ruumilist arengut ning selle mõju heaolule ja laiemalt ühiskondlikele protsessidele. Ülemaailmne koroonakriis näitas ilmekalt, et suurt osa tööd saab 21. sajandi teisel kümnendil teha kodukontorist. Seega saab aina olulisemaks küsimus, kus asub kodu? Eriolukorralises argielus sai igaüks omal nahal tunda, kuidas kodulähedase tervist toetava avaliku ruumi (rohealad, pargid, kergliiklusteed, metsarajad) olemasolu hakkas määrama vaimset ja füüsilist heaolu. Taolisele ruumile ligipääsu kitsaskohad ja ebavõrdsus avalduvad kõige teravamalt suuremates linnades ja nende tihedamalt asustatud piirkondades. Tervist toetaval, atraktiivsel, turvalisust ja kogukondlikkust soosival ruumil on inimese heaolule ja aina enam ka elukohavalikutele oluline mõju. Kas need tegurid võiksid anda olulise tõuke väikelinnadesse ja maale kolimisele? Või toob tulevik meile ainult Suur-Tallinna ja tühja Eesti?