Arvamusfestival on ühiskonnaülene ja isetekkeline ettevõtmine, mis tähendab, et arutelude programm sünnib aktiivsete organisatsioonide ja inimeste koostööna. Arvamusfestivali avaliku ideekorje käigus esitas 136 organisatsiooni ja 28 eraisikut arutlemiseks 320 ideed ja ettepanekut. Tänavu laekus ideid kaks korda rohkem kui mullu.
Sama moodi kui eelmisel aastal osutus ideekorje kõige populaarsemaks teemaks haridus. “Ajastu märk on kindlasti see, et suur osa ettepanekuid on seotud avatud, salliva ja väärtuspõhise kooli arendamisega. Lisaks saab tänavu lõpuks tähelepanu kõrgharidus,” ütles Arvamusfestivali programmijuht Maiu Lauring. “Sel aastal pakuti välja tunduvalt rohkem ideid eestlusest, meie identiteedist ja kultuuripärandist, aga ka kodanikualgatusest, majandusest, tööelust ning innovatsioonist,” lisas Maiu Lauring.
Kolmandik pakutud ideedest on üles ehitatud esinejakesksetele aruteluvormidele, näiteks traditsiooniline esinejatega arutlusring ja vastandumisel põhinev väitlemine. Küll on aga näha, et üha enam on hakatud mõtlema ka teistsugustele arutelulahendustele: improteater, rollimäng, ajurünnak, hackathon, “kiirkohting”, maailmakohvik, elav raamatukogu jne. “Arutelude korraldajate ja Arvamusfestivali osalusvormide labori koostöös peaks tänavune festival paistma silma just mõne uudse mõttevahetusviisi poolest,” loodab programmijuht.
30. märtsil toimub arutelualade korraldajate üritus. Kohtuvad need üle saja organisatsiooni ja aktiivse inimese, kelle koostöös valmib juuni alguseks tänavune Arvamusfestivali programm. Selle perioodi vältel pakub Arvamusfestivali meeskond arutelude ja arutelualade korraldajatele tuge, nõustamist ja koolitusi.