Margo Loor, SpeakSmart arendusjuht ja endine Arvamusfestivali sisutiimi juht, kirjutab kolmest olulisest mõttest, millega arvestada, enne kui esitad oma teema Arvamusfestivali kavasse.
Arvamusfestival toimub sel suvel neljandat korda. Olen esimesel kolmel aastal olnud hästi palju festivali sisuga seotud, sisutiimi juhtinud, teemasid valinud, ise arutelusid korraldanud ja teisi modereerinud ning moderaatoreid koolitanud. Kuna sel aastal on vähem aega festivali toimumisse panustada, aga festival peaks tulema sisukam kui kunagi varem, mõtlesin kaasa aidata oma tähelepanekute jagamisega. Parajasti on käimas festivali teemade väljapakkumine, mis tähendab, et paljudes organisatsioonides üle Eesti mõeldakse sellele, kuidas augustis ühte head arutelu püsti panna. Allpool mõned mõtted sammude kohta, mis tunduvad mulle sellel teel olulised.
- Hea arutelu õnnestub luua siis, kui eesmärgiks seatakse hea arutelu. Lühidalt – sõnastage oma eesmärk. Kui algusest peale on eesmärgiks näiteks “informeerida inimesi teemal ….”, pole ju üllatav, et välja tuleb veidi kuiv ning ühepoolne mõttevoog. Arvamusfestivali reeglid muidugi ei ütle sõnaselgelt, et festival peaks olema ainult arutelude koht. Kindlasti oleks isegi huvitav, kui aeg-ajalt formaadivormide piire proovile pannakse ja tehakse näiteks tunnine ülihästi läbilavastatud monoloog. Lähtun siinkohal aga eeldusest, et suurem enamik teemasid püstitavaid organisatsioone peab silmas siiski moel või teisel toimuvat dialoogilist sündmust ning otsivad viise, kuidas sellest vormist maksimumi võtta. Eesmärk võib muidugi olla palju detailsem, kui ainult “teeme suurepärase arutelu”. Näiteks kui ma ise vabaühenduste liidu EMSL nõukogu esimehena arutelu korraldaks, võiksin eesmärgiks panna midagi sellist: “korraldame kaasahaarava arutelu, mis toob kõigi osalejate jaoks hästi selgelt välja katuserahade probleemis vastanduvad väärtused ja loob mõned uudsed lahendusmõtted katuserahade süsteemi ümberkujundamiseks”. Ideaalis on siis veel nii, et festivalil toimuv arutelu ei ole eraldiseisev nähtus, vaid lihtsalt fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub. Selle ideaali saavutamise üks olulisemaid momente on arutelu hoidja ehk inimene, inimeste grupp või organisatsioon, mis teemaga edasi tegeleb ning ei lase festivalil tekkinud mõtetel ära kuhtuda. Arvamusfestivali korraldustiim kindlasti ei suuda festivalil tekkivad tuhandeid mõtteid ise ellu viia ning pole seda kunagi ka oma eesmärgiks seadnud. Kokkuvõttes on esimene soovitus seada eesmärgiks hea ja kestva arutelu loomine ühiskonnas, mille fookuspunkt on augustikuisel Paide vallimäel.
- Hea arutelu võib juhtuda kogemata, kuid tõenäosus on palju suurem, kui keegi selle korralikult disainib. Lühidalt – leia arutelu disainer. Kujutage ette, et ühel inimgrupil palutakse ehitada auto, aga kõikide grupi liikmete jaoks on see kõrvalülesanne. Üks toob ühe ratta. Kaks nädala hiljem teine toob teise ratta. Millalgi tuleb kellelegi meelde, et “oh pagan, esiklaasi on ju ka vaja” ja neljas vaatab, et kodus on parajasti üks tool üle ja toob selle kaasa auto istmeks, et saaks oma “linnukese kirja”. Ilmselt mingit Teslat siit kokku ei tule, eks? Ometi just nii käib sageli arutelude korraldamine – küll kamba peale tehtud saab. Aga ei saa. Kui tahate head arutelu, leidke üks inimene, kellele see saab põhiülesandeks. Ideaalis on see inimene professionaalne arutelu disainer ning ta ei pea ilmtingimata olema oma maja seest. Arutelu disaini on võimalik teenusena edukalt sisse osta. Tema mõtleb läbi tervikpildi, sõnastab eesmärgist lähtuvalt teema, paneb paika formaadi, esinejate arvu jpm. Mõistagi võib ta osasid sellest tervikust delegeerida, muuhulgas ka näiteks modereerimise, kuigi arutelu disainer ja moderaator võivad ka olla ühes isikus. Kokkuvõttes on teine soovitus leida üks vastutaja, kes disainib arutelu kui grupiprotsessi tervikuna, lähtudes varem seatud eesmärgist.
- Hea arutelu jaoks on vaja huvitavaid osalejaid. Huvitav ei tähenda tingimata tuntud. Osaleja ei tähenda tingimata lavale või paneeli kutsutud osalejat. Arvamusfestivali põhimõtted ütlevad, et kõik inimesed arutelu juures on osalejad. Nii kutsutud osalejad ehk panelistid kui ka need, kes kogunevad alale arutelu alguses. Nii et mõelge välja, millega saada võimalikult huvitavate, eriilmeliste seisukohtade esindajad oma arutelusse ja olete astunud suure sammu lähemale heale arutelule. Kuidas täpselt neid huvitavaid inimesi leida, on teinekord muidugi keeruline küsimus, aga näiteks inimesed, kellel on kas vahetu või tavapärasest erinev perspektiiv teemale, annava sageli huvitavat sisu arutelusse. Teoreetiliselt arutleda kodutuse üle suudavad ju paljud, aga kui oled kunagi istunud Vasara tänava varjupaigas ja kodutute meestega koos vanast boršipurgist teed joonud ning juttu ajanud, on Su perspektiiv mõnevõrra huvitavam. Eelmisel Arvamusfestivalil aitasin disainida ja modereerida arutelu lastekaitseseaduse üle. Ühe esimese asjana tegin arutelu korraldavale organisatsioonile ettepaneku võtta üheks arutlejaks ka mõni laps. Suvel toimunud arutelus andis osalenud tüdruk väga mitu toredat ja huvitavat mõtet ning vaadet, ilma milleta ei oleks me kindlasti nii hea aruteluni jõudnud. Kokkuvõttes – kutsu arutlema huvitavad osalejad.
Loomulikult võib välja tuua ridamisi teisi hea arutelu tingimusi. Intrigeeriv teema sõnastus. Põnev formaat. Ilus telk ja mugavad toolid. Üllatav kõrgtehnoloogiline visuaallahendus. Kuulus teleajakirjanikust moderaator. Ma ei taha ühtegi nendest momentidest nimetada ebaoluliseks, kuid uskuge, kui te ülalöeldud kolm asja paika saate, lähevad need ülejäänud momendid juba oluliselt lihtsamalt õiget rada.
Soovin teile põnevate arutelude korraldamise naudingut!
Algselt oli tekst avaldatud moderaator.ee lehel.