Interneti- ja infoajastu on käsitlust õppimisest ja õpetamisest viimaste aastakümnete jooksul muutnud rohkem kui varem terve sajand. Selline kiire tehnoloogia ja metoodika areng on aga üle jõu käimas paljudele, kes on aastakümneid pidanud hariduse- ning kooliteemasid oma pädevusalaks. Kuidas käia ajaga kaasas ning muuta pedagoogide õpetamismeetodid tõhusamaks ja tänapäevasemaks?
“Koostöö puudumine avaliku sektori ja kodanikusektori organisatsioonide vahel ning ülesannete-vastutuse hägusus on selgelt takistamas nii õpetajatööd, õpetajate professionaalset arengut kui ka kogu koolikultuuri arengut laiemalt,” ütles Peeter-Eerik Ots, õpetamiskunstide ala eestvedaja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige. Oma teemadega Arvamusfestivali õpetamiskunstide alal loodetakse pakkuda meeldivat äratundmist, et õpetajate ja koolidega seonduv on olulisem, aga ka mängulisem kui tavaretoorikast seda mõista võiks.
Ala esimene arutelu “Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?” käsitleb haridusvaldkonna tegijate koostööd võrreldes seda häälest ära orkestriga. “Haridusorkestri motiiviga tahame kutsuda osalisi endid ja avalikkust otsima rohkem koostööd kui püüdmist iga hinna eest oma lugu oma helistikus mängida,” sõnas Ots. Tema sõnul on koostöö laabumiseks oluline mõista ka neid põhjuseid, miks orkester on häälest ära läinud või polegi kunagi hääles olnud.
Tähelepanu pööratakse ka neile tuntud ja tundmatutele aladele, kus õpetaja täna ja tulevikus liigub. Otsa sõnul nõuavad tänased käsitlused õppurite parimal moel toetamist õpetajatelt kümmet eri rollide täitmist ja esitamist. Neis rollides usutav olemine, ja seda kõike veel õppekava piires, on õpetajatele suur väljakutse, mis nõuab kordades rohkem professionaalsust kui õpetajatelt siiamaani on oodatud. Kuidas selle kõigega toime tulla, vaadeldakse arutelul “Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?“.
“Öeldakse, et piirideta vabadus on inimese jaoks segadus. Tulemuseks on see, et ühed õpetajad püüavad piire leida tiirutades päris kaugetel teedel ja teised ei söanda oma klassistki väljuda,” ütles Ots. “Tänapäeva õpetaja on lõksus omaenda ettevalmistuse ja võimaluste ning ühiskonna ootuste segaduses”.
Lahendusi neile ja teistele haridusprobleemidele otsitakse Arvamusfestivali õpiorus. Õpioru õpetamiskunstide ala organiseerivad õpetajad ja haridusentusiastid Eesti Õpetajate Liidust, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast ning paljudest lasteaedadest ja koolidest.
Õpetamiskunstide ala arutelud 14. augustil:
12.30-14.00 Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?
Haridus on lai valdkond, kus tegutseb väga erinevaid organisatsioone, asutusi ning isikuid, kõigil oma eesmärgid, ülesanded ja unistused. Heaks koostoimeks on vajalik ladus koostöö, ülesannete jaotus ja teineteise toetamine. Täna see nii ei ole.
Moderaator: Margit Timakov ja üllatuskülaline.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.
14.30-16.00 Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?
Kas õpetajal on võimalik üle piiri minna? Millises suunas on piirid kõige lähemal ja kus kõige kaugemal? Kui astuda ise õpetaja kingadesse, siis mille järgi oma asukoht teiste kultuurifunktsioonide suhtes määrata? On see lõks ja nõiaring või liiguvad piirid eemale, kui õpetaja neile läheneb?
Moderaator: Andrus Vaarik, Peeter-Eerik Ots.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.
17.30-19.00 Õppimise kunst või kunstlik õppimine.
Arutelu keskendub teemale, miks peaks üldse käima päevast päeva koolis ja lasteaias, kui internetiavarustes võib hetkega minna reisile kaugetesse maadesse ja aegadesse. Millal lõppeb õppimine, kas diplomi ja direktori käepigistusega, või on olemas mingi universaalne õpihimu? Kuidas inspireerida õppijaid ja õpetajaid? Kust ammutada meelekindlust ja usaldust, et OMA TEADMISENI läbi murda?
Moderaator: Katrin Nielsen.
Osalejad: Viive-Riina Ruus, Katrin Nielsen, Mari Lints.
Tutvu kogu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava