Infotarbimise harjumuste muutumine on toonud kaasa uue nähtuse – infokorratuse –, mille tuntuimaks sümptomiks on valeuudiste levik. See on kiirete tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste kõrvalnäht. Väärinfo või valeuudiste levik pole tihtipeale pelgalt süütu vähesest süvenemisest tekkinud eksimus, vaid teadlik mõjutustegevus eesmärgiga teenida isiklikku, poliitilist või majanduslikku kasu. Inforünnakud on üks populaarsemaid tööriistu, mida autoritaarsed valitsused, aga üha enam ka erinevad huvigrupid oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad. Teema tõstatus teravalt rahvusvahelise üldsuse teadvusse 2014. aastal, mil Venemaa annekteeris Krimmi ning alustas sõjategevust Ida-Ukrainas. Füüsilises ruumis toimuvat saatis intensiivne lahing inforuumis. Desinformatsioonil ja teistel inforünnakute taktikatel on selge mõju paljude riikide julgeolekupoliitilisele mõtlemisele ja käitumisele, aga ka inimeste turvatundele. Kaitseministeeriumi viimase avaliku arvamuse uuringu kohaselt tajuvad Eesti inimesed väärinfo ja valeuudiste laialdast levikut ühe suurema ohuna maailma julgeolekule. Viimatised sündmused koroonaviiruse pandeemiale reageerimisel kinnitasid taaskord, et ebakindlad olukorrad loovad soodsa kasvulava kõikvõimaliku väärinfo vohamisele ja inforünnakute läbiviimisele. Millised võiksid ja saaksid olla riiklikud ja individuaalsed vastusammud infokorratusele? Strateegilise kommunikatsiooni eksperdid puudutavad aruteluringis nii teema siseriiklikke kui rahvusvahelisi tahke.