Statistika järgi on viimastel aastatel just töötamiseks väljastatud kõige rohkem elamislubasid (2019. a oli neid 2218). Seega puutuvad tööandjad üha enam kokku töötajatega, kes vajavad tuge, et lisaks uuele töökeskkonnale ka uues elukeskkonnas kohaneda. Tööandjad puutuvad sageli kokku ka teiste rändeliikide alusel Eestisse tulijatega, näiteks välistöötajaga kaasa tulnud pereliige vajab samuti kohanemisel tuge ning mõjutab paljuski välistöötaja otsust tööle jääda (2019. a oli pererände raames tulijaid 2272). Ühisloome käigus soovime koos avaliku ja erasektori esindajate ning valdkonna ekspertidega leida vastuseid järgmistele küsimustele: 1) kuidas tajuvad tööandjad enda rolli siia töö- ja pererände raames saabunud inimeste kohanemisel ning milline on nende huvi olla osa kohanemisprotsessist; 2) millised on ettevõtetes toimivad parimad praktikad välistöötajatele suunatud teenuste/tegevuste näitel ning kuidas olemasolevaid lahendusi süsteemselt edasi kanda; 3) kuidas tõsta tööandjate teadlikkust neist kui olulisest lülist kohanemisprotsessi soodustajana; 4) mis võiks olla riigi roll tööandja toetamisel välistöötaja kohanemisprotsessis. Ühisloome eesmärk on leida nutikaid ideid valdkonna kitsaskohtade lahendamiseks